Targemad. Andke hinnang taolisele laadungi veole seaduse koha pealt ja liiklusohutuse vaatenurgast.

Kui õigesti mäletan, siis Liiklusseaduse järgi võib koorem kuni 1 m auto tagaosast üle olla

Siseministeeriumi valitsemisala eriotstarbeline sõiduk võib olla kuni 15 m pikk. Koos veosega või ilma selleta. Lubatud kõrgus 4,4m.

Huvitav, kas erimäärusega muutuvad ka auto pöördenurgad, tagaosa vastassuunda kaldumised ja muud dünaamilised omadused teistsuguseks!

Mitte ainult pöörderaadiused vaid ka gravitatsioon. Mäletad küll seda konteinerite jama. Varsti muudetakse käskkirjaga gravitatsioon ära.

Kunagi sai kõrgus spetsiaalselt ära mõõdetud, kui see konteiner meil esmakordselt peale tõmmati. Tol hetkel mahtus lubatud piiridesse. Kuid ma ei mäleta, mis need mõõdud olid.

Oma küsimusega tahtsin juhtida tähelepanu BW käru paigutusele platvormil (raskuskese toetub... millele? ) ja selle kinnitusele, mis minu silmis ei olnud väga usaldusväärne. Isegi väikesel kiirusel ja siledal teel õõtsus üles-alla nagu laste kiik.

Kinnitus on üsna õige, autosid või masinaid millel on vedrustus, kinnitataksegi ratastest. Seda seepärast et kui kerest kinnitada, siis vedrustusest annab võib masin nii palju vetruda, et hüppab kinnitusest lahti

Siin on küsimus vaatenurgas. Kui sa unustatud mõttes tiisli ära ja vaatad sõidukit kui ühte tervikut, siis on kinnitus õige (eest ja tagant). Kui sa käsitled Hägglundsit kui kahte tiisliga ühendatud sõidukit, siis on kinnitus vale. Viimase näite põhjal peaks mõlemal vagunil olema 2 kinnitust. Hägglundsi tiisel on küll hüdraulikaga kontrollitav ja mootori seistes kergesti ei paindu.

Raskuskese on Hägglundsil roomikute kõrgusel. Alusvanker on metallist, pealisehitus aga klaasplastist. Üks põhjus, muuseas, miks see sõiduk ohtlik on. Süttides põleb kogu ulatuses minutitega maani maha. Tagumise vaguni raskuskese on ehk kõrgemal, seal on multilift. Raskuskese pole vast probleemiks. Mõistagi on koorem kõrge, aga lõpuks peab ka autojuht natuke mõtlema, mitte 50 km/h tagasipööret tegema.